Küsimus | Vastuse põhipunktid | Täiendav informatsioon |
|---|
Kas uraanikaevandused saastavad vältimatult keskkonda ning kaevandusjääkide hoidlatest lekib saastet keskkonda? | Uraanikaevandused püüavad keskkonna saastamist minimiseerida, kaevandamise tehnoloogiad on paremini välja arendatud Austraalias ja Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust.
| UIC mines paper #1, WNA briefing paper: Environmental aspects of U mining |
Kas uraani kaevandusjääkides säilib peaaegu kogu radioaktiivsus sadu tuhandeid aastaid? | Jah. Korraliku ja kontrollitud käitlemise puhul on minimiseeritud ohud nii keskkonnale kui töötajatele. Kogu radioaktiivsus jäätmetes pärineb algsest uraanimaagist, protsessi käigus midagi täiendavalt ei lisata. Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. | UIC mines paper #1, WNA briefing paper: Environmental aspects of U mining |
Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele? | Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse.
| WNA briefing paper: Occupational safety in uranium mines |
Kas on olemas ohutu kiirituse tase? | Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. | WNA education paper: Radiation and Life |
Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? | Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga. Tagatakse, et ka 10000 aasta pärast, kui tõenäoliselt tuleb uus jääaeg, liustikud tuumajäätmete ladestuskohta ei mõjuta.
| WNA briefing papers: Waste management & nuclear fuel cycle, Radioactive waste management |
Kas tuumatööstus on vastutav kohutavate jäätmete eest, mida meie järeltulijad õudusunenäona peavad taluma? | Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu, mis on võtnud kohustuse kanda täit vastutust oma jäätmete käitlemise eest ning katab sellega seotud kulud. | Vt. eelmine! |
Kas tuumareaktorid on ebakindlad? Tšernobõli avarii põhjustas tohutult palju hukkunuid. | Enam kui 50 aasta jooksul on tuumajaamad kasutuses olnud enam kui 12000 käiduaastat. Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on nad palju usaldatavamad kui 1986. a. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski Lääne-tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris. | WNA briefing papers: Safety of nuclear power reactors, Advanced reactors, Chernobyl accident, TMI accident |
Kas tuumareaktorid ja veel enam radioaktiivsete jäätmete ning kasutatud tuumkütuse hoidlad on kaitstud selliste terrorirünnakute eest nagu korraldati Maailma Kaubanduskeskuse vastu 11. sept. 2001? | Kõikidel Lääneriikides kasutatavatel ning regulatiivse kontrolli all olevatel reaktoritel on ülimassiivne kaitsekest koos ülitugeva surveanuma ning sisekonstruktsioonidega. Pärast 2001. a. sündmusi on tehtud mitmeid ohutushinnanguid, millest järeldub, et energiareaktorite konstruktsioon on piisavalt vastupidav sellise rünnaku üleelamiseks, põhjustamata olulist kohalikku radioloogilist ohtu. Tsiviiljäätmete ja kasutatud kütuse hoidlad on samuti tugevate konstruktsioonidega ja on sageli paigutatud maa alla.
| WNA briefing paper: Safety of nuclear power reactors - Appendix 3. |
Kas tuumaenergia on liiga kallis? | Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe põletamisel saadava elektriga – mõnes riigis odavam, mõnes kallim. Väliste kulude (i.k. external costs) arvessevõtmisel on tuumaelekter ülimalt konkurentsivõimeline. Energia kokkuhoid on ülitähtis, kuid ei suuda asendada enamikku toodetavast võimsusest. Tuuleenergia tootmine maksab keskmiselt rohkem kui tuumaenergia tootmine. | WNA briefing paper: Economics of nuclear power |
Kas tuumaenergeetika naudib tohutuid riiklikke abirahasid? | Tuumaenergiat ei subsideeri ükski riik maailmas, Rootsis on see erimaksuga maksustatud. USA-s antakse piiratud toetusi ainult esimestele III põlvkonna tuumajaamadele (1.8c/kWh), toetuste suurused on võrreldavad tuuleelektri abirahadega. | WNA briefing paper: Energy subsidies & external costs |
Kui kogu tuumkütuse tsüklit arvesse võtta, kas siis tuumaenergia kasutab peaaegu sama palju energiat kui ta toodab? | Täielik elutsükli analüüs tehti läbi Rootsis Vattenfalli poolt Forsmarki tuumajaama kohta ning selgus, et tuumajaam kasutas 2.9% toodetud energiast. Teiste energialiikide puhul on see tavaliselt tunduvalt suurem. | WNA briefing paper: Energy balances & CO2 implications |
Kas tuumajaamade dekomisjoneerimine on liiga kallis? | Finantsvahendid dekomisjoneerimise rahastamiseks kogutakse jaama tegevuse vältel. Rikkalikud kogemused annavad hinnatasemest hea ülevaate ja varasemaid hinnanguid tuleb üle vaadata. Uute hinnangute põhjal on maksumus väiksem. | WNA briefing paper: Decommissioning nuclear facilities |
Kas tuumaenergia asemel tuleks kasutada taastuvaid energiaallikaid? | Taastuvaid energiaallikaid võib kasutada niipalju kui võimalik. Kuid sisemised piirangud (hajutatud, katkendlikud allikad) tähendavad seda, et usaldatava stabiilse baasenergiaga varustamisel ei asenda tuul ja päikeseenergia majanduslikust aspektist lähtuvalt senini sütt, gaasi ja tuumaenergiat, kuni pole välja töötatud suuremahulisi ja efektiivseid energiasalvesteid. | WNA briefing papers: Sustainable energy, Renewable energy & electricity |
Kas uraani ja muude radioaktiivsete ainete transport on ohtlik? | Kõiki seda liiki aineid transporditakse erikonteinerites, mis on projekteeritud ja ehitatud tagama ohutust kõikvõimalikes olukordades. | WNA briefing paper: Transport of radioactive materials |
Kas kasutatud kütuse ümbertöötlemine annab plutooniumi, mida saab tuumapommides kasutada? | Kasutatud kütuse ümbertöötlemisel saadav plutoonium ei ole sobilik tuumapommi valmistamiseks, kuid koos vaesestatud uraaniga on temast võimalik valmistada väärtuslikku seguoksiid-tuumkütust (MOX-kütus). | WNA briefing papers: Plutonium, Mixed oxide fuel |
Kas uraani kaevandamine Austraalias ja Kanadas soodustab tuumarelvade levikut? | Kogu toodetav uraan müüakse ainult elektritootmiseks. Rahvusvahelise tuumarelvade leviku tõkestamise leppe alusel seda ka kontrollitakse. Läänemaade uraanitarnijatel ei ole kliente, kes rikuksid arvestuse ja auditeerimise rangeid nõudeid. | WNA briefing paper: Safeguards to prevent nuclear proliferation |
Kas saame olla kindlad, et uraan ei sattu tuumarelvadesse, nt, Hiinas või Prantsusmaal. | Tuumarelvade leviku tõkestamise lepete protseduurid näevad ette diversiooni avastamise. Tuumarelvades kasutatud materjali vabastatakse lahjendamiseks ja tsiviilkasutuseks. Seda teevad sellised riigid nagu Prantsusmaa ja USA. Prantsusmaal pole enam vahendeid uraani rikastamiseks kõrgema rikastusastmeni kui reaktoris kasutamiseks vajalik. Hiinal on küllaldaselt uraani igasuguseks sõjaliseks programmiks, kuid ta lõpetas 1990-ndatel uraani sellise kasutamise. | WNA briefing paper: Military warheads as a source of nuclear fuel |
Kas tuumaenergia annab olulise panuse maailma energiavajadusesse? | Elektritootmiseks kulub 40% maailma primaarenergiast. Tuumaenergia annab 16 % maailma elektritoodangust. Koguseliselt on seda, näiteks, rohkem kui oli maailma kogu elektritoodang aastal 1960. | WNA briefing papers: Nuclear power in the world today, World energy needs & nuclear power, Uranium markets |
Kas tuumareaktorite arv väheneb pidevalt, sest neid ei pooldata? | Töötavate tuumareaktorite arv on alates 1996. a. püsinud muutumatuna, kuid elektritoodang on oluliselt suurenenud. Enamasti on suletud väikese võimsusega reaktoreid, samas kui uued ja ehitatavad on suure võimsusega. Ehitamisel on mitukümmend reaktorit ja üle 200 reaktori ehitus on otsustatud või planeerimise viimases faasis. | Vt. eelmine! |
Kas tuumaenergia panus süsihappegaasi emissiooni vähendamisse on oluline? | Võrreldes kivisöe kasutamisega aitab tuumaenergia kasutamine vältida 2,5 miljardit tonni süsihappegaasi emissiooni aastas. 22 tonni uraani kasutamine hoiab ära 1 miljoni tonni CO2 õhkupaiskamise. Tuumkütusetsükli tarbeks vajalik energia toodab ainult 1-3 % välditud CO2 emissioonist. Maailma tuumaenergia panuse kahekordistamine vähendaks energiatootmise süsihappegaasi emissiooni umbes veerandi võrra. | WNA briefing papers: Global warming, Sustainable energy, Energy subsidies & external costs, Energy Balances & CO2 implications |
Kas uraani rikastustehased on peamised osoonikihti kahjustavate kemikaalide, eriti jahutusel kasutatava freooni CFC-114, allikad? | USA-s olid freoonid kasutusel kahes 1950-ndatel ehitatud tehases, hinnanguliselt 360 tonni aastas. Üks nendest tehastest on tänaseks suletud ja teise emissiooni on vähendatud – ta annab vähem kui 1% kogu USA-s emiteeritavast freoonist. See tehas on planeeritud sulgeda 2010. a. Ülejäänud maailma uraanirikastuse tehased selliseid kemikaale ei kasuta. | |
Kas tuumaelektrijaamad kasutavad palju rohkem jahutusvett kui muud jaamad. | Iga tavaline elektrijaam, mis elektri tootmiseks kasutatab auru ja mille kütuseks on kas gaas, kivisüsi või tuumkütus, peab andma keskkonda umbes kaks kolmandikku elektritootmiseks toodetud soojusest. Keskkonda antav soojushulk sõltub jõujaama suurusest ja soojuslikust kasutegurist, kuid mitte kütusest – seega ei ole vahet, kas kasutada kütusena fossiilkütust või tuumkütust. Soojus antakse ära suurde veekogusse, nagu meri, järv, jõgi, mille temperatuur natuke tõuseb, või suhteliselt väikesesse veekogusesse jahutustornides. Viimasel juhul toimub jahutamine vee latentse aurustumissoojuse vahendusel. Olenevalt tingimustest tuleb ühe kWh kohta aurustada 2-2,5 liitrit vett. | WNA briefing paper: Nuclear power reactors |
