Enrico Fermi (1901 – 1954), silmapaistev Itaalia ja USA tuumafüüsik, Nobeli preemia laureaat. Peetakse üheks 20. sajandi tippteadlastest.

Füüsikadoktori kraadi omandas Pisa Ülikoolis 1922. a. Peamised teadussaavutused: elementaarosakeste statistika, praegusel ajal tuntud fermionide kohta kehtiva Fermi statistika nime all, (1927), tuumade β-lagunemise teooria (1934), tehisradioaktiivsus ja tuumamuundumised aeglaste neutronite toimel ning transuraanide tekitamine (1934), mille eest sai Nobeli füüsikapreemia 1938. Emigreerus 1938. a. USA-sse, kus töötas Columbia Ülikooli ja hiljem Chicago Ülikooli professorina. Juhtis maailma esimese juhitava tuumalõhustumise reaktori ehitamist ja käivitamist Chicago Ülikoolis 1942. a. Osales tuumarelva loomisel Manhattani projekti füüsikute meeskonna ühe juhina. Salastatuse tõttu anti talle koos Leo Szilardiga 1944. a. esitatud esimene tuumareaktori patent alles 1955. a. Perioodilisuse süsteemis järjekorranumbrit 100 kandvale elemendile omistati nimetus fermium. Fermilab on mainekas osakeste kiirendi ja füüsikalaboratoorium Illinoisis, USA.