Enn Realo, TÜ Füüsika Instituut

Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte.

Esimene teeb võimalikuks praegusega võrreldes 50–60 korda suurema energia saamise samast uraanikogusest üliohututes standardkonstruktsiooniga säästlikes kiirete neutronite reaktorites. Sealjuures tagatakse sümbiootilises (suletud) tuumkütusetsüklis väiksemad ja vähemohtlikud radioaktiivsete jäätmete kogused ning kõrgtemperatuurse soojuse saamine vesiniku tootmiseks ja muudeks tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Loe veel IV põlvkonna reaktorite kohta.

Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid – iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi (raske vesinik) omav riik saab tuumkütuse omanikuks! Loodetavasti õnnestub maailma parimate asjatundjate koostöös ITER-i projektis oluliselt lühendada tuumasünteesi praktiliseks teostamiseks kuluvat ajavahemikku, mida siiani on mõningase irooniaga nimetatud parimaks invariandiks (muutumatuks suuruseks) füüsikas: mistahes ajahetkel on see ajavahemik 50 aastat!